 |
 |
 |
|
HUVITAVAT LUGEMIST
GLOBAALNE VEEPROBLEEM
Vee kasutamine on viimasel sajandil kuuekordistunud, mis on üle kahe korra rohkem kui rahvastiku juurdekasv samal ajajärgul. Ehkki veevarud ajas vähenevad ning konkurents vee pärast aina kasvab, on veeressursi raiskamine endiselt väga suur. Veevarude järjepidevale vähenemisele aitavad kaasa rahvastiku kiire juurdekasv, põhjavee saastamine ning veekasutusest oluliselt aeglasem veevarude taastumine.
Maakera pindalast on üle 70% kaetud veega, ainult 2,5% sellest on inimesele kasutuskõlbulik, ülejäänu moodustab soolane merevesi, jää ja lumi. Vesi on maakeral jaotunud väga ebaühtlaselt - eksisteerib riike, kus ligemale 40% veest läheb raisku, samas puudub 1,1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele. On välja arvutatud, et arengumaades (nt Gambia, Mali, Somaalia, Mosambiik) kasutavad inimesed keskmiselt 10 liitrit vett päevas, Euroopa Liidus aga koguni 100-150 liitrit päevas olenevalt oma päritoluriigist.
Lääneriikides kulutab WCs ühe korra vee tõmbamine sama koguse vett, mis arengumaade elanikel on kasutada kogu päeva jooksul pesemiseks, koristamiseks, söögitegemiseks ja joomiseks.
Veepuudus on levinud ka osadesse lääneriikidesse, kuid seal on palju rohkem ressursse ja tehnoloogiat probleemi parandamiseks kui vaestes riikides. Sarnase ressursikasutuse jätkumisel võib prognoosida, et kahekümne aasta pärast elab hinnanguliselt kaks kolmandikku maailma rahvastikust riikides, mis kannatavad suhteliselt suure veepuuduse all.
Kolm miljardit naist kulutavad oma päevast ühtekokku 200 miljonit tundi vee kogumiseks, umbes sama palju aega kulub Ameerika Ühendriikide naistel igapäevasteks shoppinguteks.
Kõige enam vajatakse vett põllumajanduses ja toiduainete tööstuses. Inimkond kasvab kiiresti ja elanikkonna toiduvajadus koos sellega. Ligemale 70% mageveevarudest kulub põllumaade niisutamiseks.
Ühe kilogrammi nisu tootmiseks kulub 1000 liitrit vett, tassi kohvi tootmiseks kulutab tööstus ca 140 liitrit vett.
Üks võimalus veeprobleemi lahendamisele kaasa aidata ongi vee säästlikum tarbimine. Vee säästlik kasutamine ei tähenda tingimata hügieenitingimuste halvenemist, vaid mittesihipärase kasutamise vältimist ja kasutamisharjumuste muutmist.
Kas sa teadsid, et:
-
Tilkuv veekraan sagedusega 2 sekundit kulutab kuni 25 liitrit vett ööpäevas
-
Lekkiv WC loputuskast kulutab 500-8000 liitrit ööpäevas
-
Jooksev kraanivesi hambapesu ajal kulutab 15-20 liitir vett päevas
-
Vannis käimisega kaasneb kolm korda suurem veekulu kui duši all käimisega